17. juunil 1937. aastal kell 18.00 avas uksed mitte ainult Eesti, vaid kogu tollase Põhja-Euroopa üks luksuslikumaid hotelle – Pärnu Rannahotell.

„Pooles Euroopas pole taolist hotelli,“ kiitsid ajalehed. Kopenhaageni Ekstrabladeti toimetaja kirjutab 1938. aastal oma külaskäigust Eestisse: „Peatusin Rannahotellis, mille sarnast isegi Taanis ei leidu!“.

Rannahotelli ehitus läks käima tänu president Konstantin Pätsile. „Minu suvepuhkus ei ole täielik, kui ma ei ole Pärnus käinud ja siin ennast enne talve karastanud,“ ütles riigipea 1936. aasta juulis. Rannahotelli hoone valmis 1937. aasta kevadeks. Arhitektide O. Siinmaa ja A. Soansi projekti järgi ehitatud Pärnu Rannahotell oli tolle aja hotelliehituse viimane sõna, kõnelemata sellest, et ka tänapäeval on hoone arvatud Eesti kümne kaunima arhitektuuripärli sekka. Avamise hetkel oli hotellis 70 tuba 102 voodi ja 35 magamissohvaga, sh kuus kahetoalist ja üks kolmetoaline korter.

Rannahotelli disain on inspiratsiooni saanud laevast. Rannalikkust rõhutasid laevaesteetika võtted, näiteks kujutas salong aurikut, mille peal olevat kaptenisviiti on kujutatud kaptenisillana, ning purjetena lehvisid rõdudevahelised eralduskangad. Hotelli sisustus ja tubade jaotus oli väga maitsekas ja lihtne.

Enne teist maailmasõda oli Rannahotell Pärnu kuurordi üks põhimagneteid, mis meelitas siia nii Eesti seltskondlikku rahaeliiti kui ka jõukaid väliskülalisi. Siin peatusid vabariigi valitsuse liikmed, Eestis resideeruvad välisriikide diplomaadid, naabermaade kõrged ametikandjad, miljonärid USAst jne. Tellimusi tuli juba kesktalvel ning hooajal tõusis registreeritud suvekülaliste arv Pärnus märgatavalt ja seda ennekõike Rootsi turistide arvelt. Rannahotell tõi Pärnusse välisvaluutat.

1940

Rannahotell muudeti tööliste puhkekoduks. Hotell sai uueks nimeks Eesti ametiühingute keskliidu puhkekodu.

1941

Rannahotellist sai Saksa sõjaväe puhkekodu

1944

Järjekordse võimuvahetusega sai Rannahotellist sanatoorium, mis tegutses eri nimede all aastani 1992. Alates 1992. aastast läks Rannahotell tagasi erakätesse.

1992. aastal alustatud renoveerimine lõpetati 1994. aastal. Samal aastal taasavati Pärnu Rannahotell. Hotelli esimene külaline oli Eesti Vabariigi president Lennart Meri. Rannahotelli on külastanud siiani kõik Eesti presidendid. Rannahotelli renoveeriti viimati aastatel 2015–2016. Praegu on hotellis kokku 55 tuba, millest 11 on kahetoalised sviidid. Rannahotelli sisearhitekt on Pille Lausmäe.

Rannahotell on siiani Eesti arhitektuuripärl. Hotellis ja restoranis järgitakse 1937. aasta elegantsi, sisekujundustrende ja inspiratsiooniks on ka esmased menüüd aastast 1937. Hotell on suvitajate meelispaik tänu oma ideaalsele asukohale, rikkalikule ajaloole ja imelistele vaadetele.